Ülevaade töö tugiteenuse ajaloost Kagu – Eestis läbi MTÜ Partnerlus projektide.
Aastatel 2002 – 2004 on MTÜ Partnerlus olnud seotud nelja töö tugiteenuse arendamisega seotud projektiga:
2002. aastal koostas Võrumaa Partnerluskogu Suurbritannia toetusfondi poolt finantseeritud Kagu-Eesti Partnerlusprogrammi raames sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähedamise strateegia, mille üks meetmetest nägi ette ka töö tugiisikute võrgustiku loomist maapiirkondadesse. Strateegia rakendamist koordineeris Astrid Org.
Märts 2003 – juuni 2004 koolitati välja 21 tugiisikut, neist 15 asusid vabatahtlikena tööle Võrumaa omavalitsuste juurde.
2005. aastal osales MTÜ Partnerlus koolitatud tugiisikuid kaasates Phare Noorte Tööhõiveprojektis.
Euroopa Sotsiaalfondi avamine Eestis lõi võimaluse töö tugiteenuse edasiarendamiseks ning märtsis 2005 toimusid projekti „Töö tugi Kagu-Eestis. Tööhõive probleemide lahendamine ja ennetamine kohalikul tasandil tugiisikute võrgustiku kaudu” pidulikud avaaktused maakonnakeskustes. Projekt lõppes 30. septembril 2006, selleks et anda teed jätkuprojektile „Töö tugi Kagu-Eestis 2. Tööklubidest töötubadeni”. Uus projekt käis juba mööda sissetallatud rada ning jõudis lõpule märtsis 2008.
Töö tugisüsteemi peamine mõte oli tuua tööturualane esmatasandi nõustamine töötutele võimalikult lähedale, kohaliku omavalitsuse tasandile. Alustanud vabatahtlike tugiisikutega, saime peagi aru, et teenuse järjepidevuse huvides on oluline luua palgalised tugiisikute ametikohad. Samuti nägime, et koostöö omavalitsustega peab olema sootuks tihedam ja asjalikum, kui vaid ruumide küsimine tööklubide läbiviimiseks.
Üks õppetunde oli ka tõsiasi, et kuigi Eestis lokkas töötus, ei olnud lihtne leida tugiisikutel neid, keda nõustada. Inimestel puudus julgus oma töötust tunnistada ja valmisolek abi küsida. Töö tugiteenus oli midagi täiesti uut, vähemasti meie jaoks.
Suur tänu meie esimestele vabatahtlikele töö tugidele, kes katselenduritena aitasid arendada töö tugiteenuse ideed ning sel moel ette valmistada uusi ja suuremaid projekte. Need julged olid: Valli Djomina, Irma Ivanova-Kattai, Riina Käst, Marge Valb, Aili Valb, Elle Sinisalu, Kaja Aia, Eve Ilisson, Katrin Roop, Ene Vassel, Jüri Kiveste, Anneli Tasso, Tiina Antsov, Urmas Kõomägi
Meie esimese Euroopa Sotsiaafondi (ESF) poolt kaasfinantseeritud projekti „Töö tugi Kagu – Eestis. Tööhõive probleemide lahendamine ja ennetamine kohalikul tasandil tugiisikute võrgustiku kaudu.” Projekti eesmärk oli töö tugiteenuse tagamine kohalike omavalitsuste (KOV) tasemel. Projektis osales 21 Kagu-Eesti omavalitsust.
Peamised tegevused keskendusid tugiisikute ettevalmistamisele ning nende tööle asumise toetamisele.
Tugiisikute kandidaadid pakkusid välja omavalitsused ise, pärast 80-tunnist koolitus- ja kuuenädalast praktikaperioodi ning lõputöö kaitsmist, valisid omavalitsused välja inimese, kellest sai omavalitsuse töötute jaoks palgaline töö tugiisik perioodiks 01. september 2005 – 31. august 2006.
Projekti tulemusena läbis tugiisikute baaskoolituse 52 inimest, neist töise rakenduse sai 24. Tugiisikute poolt nõustatud klientide arvuks kujunes 1151 inimest, neist 322 asusid projekti jooksul tööle.
Ent 310 klienti ei saanud projekti jooksul tööle, samuti ei olnud nad seotud tööga võrdsustatud tegevusega.
Suvel 2006 läbi viidud klientide kaardistus andis mittetöölesaanuist järgmise pildi:
mehi 56 %, naisi 44%;
49% vanuses 45 ja +, 47 % vanuses 24 – 44;
78% tööle mittesaajatest olid projektiga liitumise hetkel toimetulekusaajad;
keskmine töötuse staaž 8,9 aastat;
sagedasem töötuks jäämise põhjus – koondamine 33%-l juhtudest;
35% mitte töölesaanuist oli põhi- või veelgi madalam haridustase.
Neist kirjeldatud mittetöölesaanutest saigi meie uue planeeritava projekti peamine sihtrühm.
Projekti käigus selgusid ka tugisüsteemi kitsaskohad, mille parandamist võimaldanuks jätkuprojekt. Kõige olulisemaks teguriks jätkuprojekti ellu kutsumisel sai aga äratundmine, et tugisüsteem on vajalik, et töötute hulgas on tekkinud valmisolek tugiteenust vastu võtta. Äsja loodud tugisüsteemi lõhkumine, ilma et midagi asemele pakutaks, tundus vale, eelkõige nende inimeste suhtes, kes olid alles jõudnud tugiisikuga koostööd alustada.
Uue projekti „Töö tugiteenus 2. Tööklubidest töötubadeni” eesmärgid olid:
– töö tugiteenuse jätkumine;
– seadusandliku tugisüsteemi loomine omavalitsustes;
– ettevalmistuste tegemine tööharjutuse käivitamiseks;
– tugiisikute ettevalmistus tugiteenuse pakkumiseks projekti lõppemise järgselt.
Eesmärkidest lähtusid projekti tegevused:
– tugiisikud jätkasid tegevust 16 omavalitsuses, lisandus 2 uut omavalitsust.
– sotsiaalsete rehabilitatsioonikavade koostamine omavalitsustes, selle eesmärk oli siduda toimetulekutoetuste saamine osalemisega aktiviseerivates tegevustes nt tööklubides, tööharjutusel jne;
– tööharjutuse juhendajate algkoolitus;
– töö tugiisikud osalesid koolitustel, mis käsitlesid võlanõustamist, suhtlemist alkoholisõltlastega, aga ka MTÜ-de loomist ja ettevõtluse aluseid.
Projekti tulemused:
– tugiisikud nõustasid 638 klienti; neist sai tööle 182 inimest
– 11 KOV-s on loodud töötute aktiviseerimist toetav seadusandlus, 2-s on see ettevalmistamisel;
– 2 täiesti uut MTÜ-d ning vähemalt 5 olemasolevat MTÜ-d on valmis pakkuma töö tugiteenust.
Projekti õppetunnid:
– edukuse eelduseks on toimiv ja üksteist toetav koostöövõrgustik töötu ümber: tugiisik, sotsiaaltöötaja, tööturuameti esindaja, tööharjutuse juhendaja, tööandja jne;
– tugiisikud vajavad ka ise regulaarset tuge, näiteks supervisiooni asjatundjate juhendamisel;
– kui tööandja ei tule tugiisiku ja töötu juurde, tuleb neil minna tööandja juurde. Tööturu probleemide puhul ei saa tegeleda vaid ühe tööturu osapoole – töötutega, ka teine, tööandjast osapool, vajab senisest rohkem tähelepanu ja harimist;
– tööle saamine ei saa olla töö tugiisiku tegevuse edukuse ainus mõõdupuu, aga kuidas saakski mõõta klientide taastärkavat huvi maailma vastu?
Projektide käigus sai selgeks, et töö tugiisikud ei tegutse ainult Kagu-Eestis, erinevate ametinimetuste taga nagu tugiisik, mentor, tuutor on nad olemas Järvamaal, Läänemaal, Jõgevamaal, Pärnus ja võib-olla kusagil veel. Nad tegutsevad projektide raames, aga ka erinevate MTÜ-de ja sihtasutuste all. Meie probleemid on maakonnast olenemata sarnased – siit ka järgmise MTÜ Partnerlus projekti hüüdlause:
„Kogu Eestimaa töö tugiisikud, ühinege!”
Vaata ka:
Töö tugiteenuse tutvustus
Toimetuleku- ja tööturukoolitused töötutele
Töö tugiisiku teenus – tööklubid ja töötute individuaalne nõustamine
Koolitused töötute nõustajatele, töö tugiisikutele ja tööharjutuse juhendajatele
Ekspertnõuanded tööhõive projektide koostajatele ja tööharjutuste korraldatajatele
E – töö tugiteenus ja koolituskeskkond
Meie kolleegid ja koostööpartnerid